Esimesed tudengid lõpetavad kolmeaastase bakalaureuseõppe. Järjekordsed tervitused hariduskorraldajatele. Enamik artiklis sõna võtjatest väljendab mõtet, et ega see kolmeaastane õpe ikka üks õige asi ei ole ja et õige töötaja tuleb ikka viieaastase õppe järel. Viidatakse Bologna deklaratsioonile. Samas, kui vaadata, mida see deklaratsioon tegelikult ütleb, siis seal on ilma igasuguse kahemõttelisuseta kirjas “first degrees no shorter than 3 years and relevant to the labour market”. Ei tea, miks Eestis on siis vaja seda niimoodi käsitleda, et tegelik tööturule kõlblik õppeaeg mitte ei lühene neljalt kolmele aastale, vaid pikeneb neljalt viiele.
Eestis on üldse popp kõrgharidust üle müstifitseerida. Et kui keegi ikka on kõrgharidusega, siis võib paugust eeldada, et ta on igati viks, tark ja usin überinimene. Tihti kohtab aga inimesi, kes ainsa asjana on ülikoolist saanud ebamõistlikult kõrge enesehinnangu.
Estonian Airi reisi.net on igati tore teenus piletite ostmiseks, aga riikide valik on neil huvitav. Teab keegi, millal Alaska iseseisvus? Ja tavaliselt on riikide valikus ettepoole toodud USA ja UK ja Saksamaa jms, reisi.netis siis Serbia ja Palestiina? Mida sellest arvata?
Kui oled softitegija ja tahad oma kasutajale ajudele käia, siis on kindel mats seda teha nii, nagu Hello ja mõned teised softid veel teevad. Nimelt, kui võrguühendus maha kukub - aga seda juhtub tänapäeval ju tihti nt traadita ühenduse korral - siis kasutaja KINDLASTI ei märka seda ÜLDSE, et tal brauser, meiliklient ja muud asjad enam ei käi, vaid TERVITAB miljonit popuppi, mida sa talle näkku lajatad. Näiteks kui mul wifi maha kukub, siis kohe kargab lahti traysse peidetud Hello login-ekraan, mis automaatselt üritab uut loginit teha. Samuti kargab loomulikult lahti bluetooth dialup aken, mis pakub lahkesti mobiiliga ühendumise võimalust.
Ja oletame, et sulged kõik need popupid suure vaevaga ära ja asud ühendust taastama, mis õnnestub, ja suudad jälle intervõrku sisse saada. Mida Hello teeb? Loomulikult viskab partsti lahti oma peaakna, mis sind edukast sisselogimisest teavitab ja eeldab, et tingimata on just tema kaudu mingite napakate fotode ja sõnumite saatmine esimene asi, mida sa võrgus teha ihaldad.
Selles mõttes tasub küll Skypest eeskuju võtta, et sinna on sisse programmeeritud võimalus, et võrk käib aeg-ajalt üles alla ja ei ole vaja inimeste ajusid mingite mõttetute popuppide ja lahtikargavate peaakendega ruineerida.